dakar...kas ainult hulludele?

Ajal, mil enamus meist kas teeb plaane korkida või on juba seda teinud, on olemas tuhandeid inimesi, kes valmistuvad maailma üheks raskeimaks katsumuseks. Ei oleks ju normaalne aasta algus, kui ei oleks Dakari kõrberallit, mis nüüd viimastel aastatel on sõidetud Lõuna-Ameerikas. Nii saab olema ka aastal, kui 5. jaanuaril antakse start Peruu pealinnast Limast. 20. jaanuaril sõidavad võitjad poodiumile Tšiili pealinnas Santiagos. Vahele jääb veel ka Argentina ja nende päevade jooksul saavad need hullud mehed ja naised kihutada kruusateedel, kõrbes, düünides ja loomulikult mägedes. Kokku tähendab see keskmiselt 8500 kilomeetrit, millest katsekilomeetreid on pisut üle 4000 kilomeetri. Autod sõidavad 8574, veoautod 8121 ja tsiklid ning quadid 8423 kilomeetrit. Pikimad päevad on enne ja pärast 13. jaanuari puhkepäeva, kui sõidetakse üle 800 kilomeetri, millest autodel, tsiklitel ja quadidel on katset 600 kilomeetri jagu.
Mõtlesin natuke mööda stardinimekirja ringi vaadata ja seda teiega jagada, mida sealt leian. Tsiklite osas on alates aastast 2005 esikoht olnud kahe kange KTM sõitja jagada. Neljal korral on võitnud prantslane Cyril Despres, kolmel korral hispaanlane Marc Coma. Kahe peale on nad selle aja jooksul sõidetud 90. katsest võitnud 43. 2013 jääb aga oodatud duell ära, kuna Coma ei ole taastunud Marokos saadud õlavigastusest ja võttis vastu raske otsuse Dakar vahele jätta. Teda asendab ameeriklane Kurt Caselli. Tegu on küll USA ühe parima kutiga selles vallas, kuid kindlasti ei ole ta vääriline asendaja Comale ega tõsine konkurent Despres'le.  Kuigi võiks tunduda, et Despres jaoks on 2013 Dakar nüüd jalutuskäik pargis, siis nii see tegelikult ei ole. Kohe kindlasti mitte, sest Dakaril pole lihtsat mitte midagi ja ühe hetkega võib kõik olla pea peale pööratud, tuletagem kasvõi meelde sellel aastal mudaauku kinni jäänud Cyril Despres. Jah, Despres ja Coma on olnud viimastel aastatel klass omaette ja teistel käis pigem võitlus selle nimel, kes saab kolmanda koha. Samas on neid mehi, kes tahaks Despres trooni kõigutada mitmeid, iseasi, kas nad seda suudavad. Francisco Lopez Tšiili sõitjana tahaks kindlasti kodus võitjana finišeerida, 2010 oli ta kolmas ja Tšiilis on ta ka katseid võitnud.  Portugali sõitja Helder Rodrigues on kahel viimasel aastal olnud kolmas ja uuel aastal on ta Yamaha Honda vastu vahetanud, Jaapani punased on panustanud kõrbeteemasse päris korralikult ja eks näis, kuidas hakkama saadakse. Teisigi varasemate aastate poodiumimehi on stardis, lisaks veel teisigi kiireid sõitjaid, kuid siiski pole keegi neist suutnud kahele kangele vastu saada. Selles mõttes on 2013 Dakar tsiklite osas enne starti paberil põnev. Oma panuse teeks siiski Despres'le. Autode osas pühkisid eelmisel aastal platsi puhtaks Minid. Kokku startis Saksa firma X-raid poolt ette valmistatud viis Mini ALL4 Racing masinat. Lõpptulemus - kaksikvõit ja kõik viis autot finišis ja TOP 10 hulgas. Võidu võttis tõeline härra Dakar, Stephane Peterhansel, kes on Dakari kokku võitnud kümnel korral, neli korda tsikliga ja kuus autoga. Teine koht Nani Romale ja kolmas oli Giniel De Villliers Toyotal. Palju kõneainet pakkus ka ameeriklane Robby Gordon, kes Hummeriga sõna otseses mõttes hullu pani. Tema crashid olid ikka põhjalikud, kuid saatuslikuks sai talle hoopis Hummeri mittevastavus tehnilistele nõuetele. Täpsemalt öeldes lisaõhuvõtt ja ta taheti juba võistluse sees eemaldada, kuid peale appellatsiooni sai ta lõpuni sõita. Hiljem ta siiski eemaldati. Gordonit ajas eriti närvi Minide võidukäik, mainides muuhulgas ka seda, et need autod on naiste jaoks. Siiski pidi ta tunnistama, et naiste autod olid edukad, tema rauast kast aga mitte. Ja küsige ka 2011 aasta võitja, Nasser Al-Attiyah'i käest, mida ta Hummerist arvab, mees remontis seda masinat rohkem kui kõiki oma autosid terve karjääri jooksul. 2013 line-up on aga autodel maruvingeäge. 2010 võitja on taas stardis - Carlos "El Matador" Sainz. Ta moodustab koos 2011 võitja Al-Attiyah'iga uue meeskonna - Qatar Red Bull Team, sõiduvahenditeks täiesti nullist üles ehitatud bagid. Idee selliste autodega starti tulla, tärkas Al-Attiyah'il eelmise aasta Dakaril, mis tal tänu Gordoni tiimi Hummerile täiesti aia taha läks (katkestamine). Nii nagu Nasser ei pidanud lugu Hummerist, ei ole Gordonil häid sõnu Nasseri uue projekti kohta. "Need bagid näevad õudsad välja, isegi mu nelja-aastane poeg suudaks parema auto disainida," ütles Gordon. Olen nõus, masin hea välja ei näe, kuid see pole Dakari puhul ka vajalik, oluline on see, kes võitjana finišis on. Vaatamata projekti suhteliselt lühikesele ettevalmistusperioodile usun, et  Al-Attiyah ja Sainz on võitlemas vähemasti poodiumi nimel. Gordon ise on stardis Hummer H3 masinaga, kuid suurimad soosikud on eelmise aasta valguses kindlasti Mini sõitjad, kokku on neid kuue meeskonna jagu. Kindlasti on suurim soosik Peterhansel, kelle kõrval asuvad lahingusse Roma, sel aastal kaks katsevõitu saanud venelane Novitski ja poolakas Holowczyc. Loomulikult ei saa unustada selle aasta kolmandat mees De Villiers'i. Kellele panused? Mina lähen välja riski peale ja ütlen, et autode võitja on Nasser Al-Attiyah.
Veel huvitavaid meeskondi, Top Gear saatest tuttav Race2Recovery paneb välja neli autot, tegu on välismissioonidel vigastada saanud Briti sõduritega, Eesti autospordisõbrale on tuttav Benediktas Vanagase nimi, Leedu autosportlane on sõitnud nii ringrada kui rallit, aastast 2009 keskendus ta maratonrallidele ja teeb uuel aastal oma Dakari debüüdi. Autoks lätlaste ehitatud OScar O3, millel Dakari kogemus olemas.
Veoautodel ei ole nn Kamazi noorem põlvkond tsaar Tšagini vääriliselt veel sõita, eelmise aasta esitus oli lahja ja meelde jäi pigem Kamazi poolehoidjate hala, kuidas neile liiga tehakse. Kuid kindlasti ei tule nad kaotama, Eduard Nikolajevi meeskond on kindlasti paberil kõige tugevam Kamazi tiim, sel aastal olid nad kolmandad, kui peale viiendal katsel autole otsasõitmist nad maha võeti. Võitu läheb kaitsma hollandlane Gerard De Rooy Ivecol, 2012 aasta teine mees Hans Stacey, samuti Made in Holland, stardib ka uuel aastal Ivecol ja loomulikult ei saa ära unustada tšehh Alex Lopraisi Tatral. Panustaks selles arvestuses Nikolajevi peale.
Quadid on kogu kamba peale pisut tume maa minu jaoks. Üks on selge, Argentina vennad Patronellid on võite omavahel jaganud. viimastel aastatel. Tõsi, quadid on omas kategoorias sõitnud Dakari alles aastast 2009, kui tuldi Lõuna-Ameerikasse. Kahe viimase aasta võitja Alejandro Patronelli 2013 ei sõida, küll aga tema vend Marcos, kes tuli võitjaks aastal 2010. Dakari koduleht vihjab aga, et panustada võiks hoopis Poola sõitjatele Łukasz Łaskawiec ja Rafał Sonik, kes on olnud 2011 ja 2009 poodiumil. 2012 ei vastanud meeste quadid tehnilistele tingimustele ja nii on nad nüüd seda rohkem sportlikku viha täis. Seega, minu panused lähevad Łukasz Łaskawiec'i peale.
Palju pole enam jäänud, varsti antakse start ja püüan selle blogi veergudel ka võistluse käigust kirjutada.
Head vana lõppu ja edukat 2013 mootorispordiaastat!!