Jah, täpselt nii ongi. Selle aasta kuues päev ja mootorispordimaailmas keeb elu juba täiega. Dakar algas eile ja sellele olen juba kirjaruumi pühendanud. Lisaks on ära peetud AMA/FIM Supercross esimene etapp Anaheim 1 ja autoralli Euroopa meistrivõistluste esimene etapp Austrias. Esmalt siis superkrossist Ameerikas. Angel Stadium Anaheimis oli viimse kohani välja müüdud, mis tähendas kokku üle 45 000 pealtvaataja pluss miljonid, kes asja kas üle veebi või teleka vahendusel jälgisid. Hommikul Facebook'is ringi vaadates jäi silma tuttavate krossimeeste ülistus avaetapile, et ikka kui vinge see oli. Kui hakkasin aksilmaga üle vaatama 450 Main Event, ehk siis põhisõitu, mõtlesin poole peal, et kurja küll, kus siis see ülim põnevus on? Peale kahe viimase aasta meistri Ryan Villopoto kukkumiste ja äparduste suurt miskit nagu ei toimunud. Kuid kui kätte jõudsid viimased ringid, hakkas juhtuma ja ma sain aru, mida krossimehed olid silmas pidanud. Et mitte röövida nendelt võimalust, kes asja veel näinud pole, ei hakka sündmuste kulgu lahti seletama, leidke see 20 minutit ja vaadake Main Event sõit üle. Tulemused on pisut allpool, kui on huvi kohe neid uurida.
450SX Class Results: Anaheim Opener
Davi Millsaps, Murrieta, Calif., Suzuki
Trey Canard, Shawnee, Okla., Honda
Ryan Dungey, Belle Plaine, Minn., KTM
Chad Reed, Australia, Honda
Jake Weimer, Rupert, Idaho, Kawasaki
Andrew Short, Smithville, Texas, Honda
Justin Barcia, Ochlocknee, Ga., Honda
James Stewart, Haines City, Fla., Suzuki
Justin Brayton, Fort Dodge, Iowa, Yamaha
Kevin Windham, Centreville, Miss., Honda
Western Regional 250SX Class Results
Eli Tomac, Cortez, Colo., Honda
Ken Roczen, Germany, KTM
Cole Seely, Newbury Park, Calif., Honda
Jason Anderson, Edgewood, N.M., Suzuki
Malcolm Stewart, Haines City, Fla., KTM
Ryan Sipes, Ekron, Ky., Suzuki
Zach Osborne, Chesterfield, S.C., Honda
Tyla Rattray, South Africa, Kawasaki
Max Anstie, England, Suzuki
Michael Leib, Mission Viejo, Calif., Honda
Tänane hommik oli natuke nagu jõulude hommik. Tõused üles, avad arvuti ja hakkad nagu käsn endasse imema infot mis tuleb Lõuna-Ameerikast. Jah, Dakar 2013 on alanud, pidulik start anti Peruu pealinnas Limas, Aqua Dulce ranna ääres kümnete tuhandete pealtvaatajate silma alla ja võistlejad saatis teele Peruu president Ollanta Humala. Fantastico!
Esimese päeva distants midagi kaelamurdvat polnud, kokku selline paras Tallinn-Võru ots, 250 kilomeetrit, Limast Piscosse, mille sees 13 kilomeetrit katset düünides ja liivas, mis oma iseloomult üsna kiire oli. Proloog paneb paika järgmise päeva stardinimekirja, esimene esimesena jne. Kui vaadata katse aega ja üldaega, siis on need erinevad, juhendi kohaselt korrutatakse aeg läbi koeftisendiga ja sellest ka erinevus. Õige ka, see annab proloogile kaalu taas juurde. Ja muide, proloogil katkestaja saab jätkata, seda oma klassi viimasena ja loomulikult koos trahviajaga. Seda võimalust ei pidanud aga õnneks keegi kasutama.
Autode osas sai oma 25 Dakari katsevõidu Carlos "El Matador" Sainz, kes koos Nasser Al-Attiyah'iga sõidavad bagidega, mis valmisid sisuliselt poole aastaga. Esimesel katsel näitasid masinad ennast heast küljest, sest Nasser oli neljas, kaotades Sainzile katsel 10 sekundiga. Ootan huviga, mis saab edasi, sest laupäevane katse oli, kasutades Margus Muraka sõnu ralli publikukatsete kohta, paras mikihiirekas. Seda kinnitas ka Sainz, et tõsiseks lähevad asjad alates pühapäevast. Teine koht esimesel päeval läks Argentina sõitjale Lucio Alvarezele Toyota Hilux'il, eelmisel aastal oli ta viies. Kolmas oli avapäeval Guerlain Chicherit, kelle sõiduvahendiks samuti bagi, Philippe Gache poolt valmistatud SMG. Esimesed Minid on kohtadel 6-7-8, Holowczyz, Novitski ja oma eelmise aasta võitu kaitsev Peterhansel. Suuri vahesid loomulikult avapäev ei toonud, esikümme mahub kahe minuti sisse. Tõsi, ühel mehel, kes soovis kaasa rääkida võidu nimel läksid asjad keeruliseks. Hummeril sõitev Robby Gordon kaotas katsel aega liivas kinni istudes ja käigukastist tagurpidi käigu kaotamisega. Katsel kaotas ta kümme minutit, kuid nagu öeldud, tulemus korrutati kolmega ja nüüd kaotab ta liidrile pool tundi, mis on juba paras peavalu.
Leedukas Benediktas Vanagas on lätlaste autoga OScar avapäeva järel väga tugeval 17. kohal, kaotades Sainzile 2.39, mis on esimese Dakari kohta korralik algus.
Tsiklitel haaras avapäeval ohjad oma kätte Tšiili tsiklimees Francisco Lopez Hondal, kes edestab avapäeva järel Hollandi sõitjad Frans Verhoevenit viie sekundiga. Kolmas ja neljas koht kuuluvad Tšiili sõitjatele, Pablo Quintanilla Hondal ja Patricio Cabrera Kawasakil, kaotused liidrile vastavalt 25 ja 55 sekundit. Nende järel, viiendal kohal on Cyril Despres, eelmise aasta võitja alustas rahulikult ja KTM tsiklil kihutav Despres on liidrist maas 1.05. Märkimisväärne on ka see, et Despres abiliseks raja ääres on esimestel päevadel tema vana konkurent Marc Coma, kes tänavu kahjuks õlavigastuse tõttu ei saa osaleda. Leedu tsiklimees Gintautas Igaris, kes eelmisel aastal oli 81, on avapäeva järel 119. kohal.
Veokatel haaras liidrikoha enda kätte eelmise aasta võitja Gerard de Rooy Ivecol, 48 sekundi kaugusel on teise hollandlase, Hans Stacey meeskond Ivecol. Stacey kasutab sellel aastal uut kaardilugejat, Detlef Ruf'i, kelle legend on saksakeelne ja seetõttu ei mõistnud ta ühte kohta päris õigesti ja keeras valele poole, ajaks, mil ta trassile naases oli sekundeid juba üsna palju kaotsi läinud. Kolmas koht on tšehh Alex Lopraisi käes, Tatral sõitev meeskond kaotab liidrile 1.15.
Quadidel sai etapivõidu kohalik mees Ignacio Flores Seminario Yamahal, kes edestab nüüd Sebastien Husseinit Hondal 55 sekundiga ja suursoosik Marcos Patronellit Yamahal 1.15.
Pühapäeval sõidetakse 327 kilomeetri pikkune ring Pisco'st Pisco'sse, mille sees on 242 kilomeetrit katset. Suuremalt jaolt kulgeb katsel liivas ja düünides, esimesed 50 kilomeetrit kulgevad kõval pinnasel. Ehk siis, nüüd läheb juba tõsiseks võidusõiduks.
Soovitan teil kõigil pilk peal hoida ka 2005 aastal Dakari läbinud Taivo Luige blogil, kus ta vaatab tagasi oma seiklustele Dakaril, seda siis päevade kaupa. Väärt lugemine!!
Eelmises postituses kirjutasin, et laupäeval startival Dakari kõrberallil moodustavad 2010 ja 2011 Dakari võitjad Carlos Sainz ja Nasser Al-Attiyah Qatar Red Bull Rally Team'i. Kuna Nasser sai remontida Hummerit pea igal katsel, siis otsustas mees ise auto teha. Või siis lasta. Naftameeste rõõmud. Olgem ausad, see bagi ei näe ühestki otsast hea välja, selle disaini loomisel on ilmselt koostööd lastud teha Ssangyongi ja Lada disaineritel. Kuigi vaadates eelpool mainitud tehaste toodangut, kahtlen, kas seal üldse disainereid ametis on. Või on selle paberile pannud mõni naftašeik isiklikult. Ei tea, igal juhul ei näe see kusagilt otsast välja.
Kuid Dakaril ei hinnata autosid ilu või selle puudumise järgi. Parim on see, kes esimesena finišis, näe milline sa tahad välja. Qatar Red Bull Rally Team bagi ehitati valmis üsna lühikese ajaga, täpset aega ei oska öelda, kuid ilmselt on see alla aasta. Seega ei oska eriti keegi veel selle masina võimete kohta muhvigi öelda. Mehed ise seda testinud on, kuid mitte võistlustingimustes. Eelmise loo kirjutamise ajal ei leidnud ma ka selle masina andmeid kusagil. Õnneks ilmus eile Red Bull Motorsports lehele artikkel, kus kõik kirjas. Viimaste aastate trend Dakaril on olnud diiselmootori suunas, kuid oleks naiivne loota, et Qatari tiim seda teed läheb. Tagaveolist, kuni 1400 kilost masinat, mis kokku pandud Ameerikas koos Euroopa inseneridega, veab edasi 347 hobujõuline Corvette'i V8 mootor. Täpsemalt siis jutt andmete kohta siin, see on küll inglise keeles, kuid eeldan, et selle blogi lugejad saavad aru.
Engine
Cylinder: V8
Engine Type: LS 7
Capacity: 7.0 Ltr
Valve: 2 per cylinder
Camshaft: In engine with push rod
Restrictor: Ø39mm
Power: 347 Hp
Torque: 520 Nm
Engine Management: Motec M800
Gearbox
Type: Longitudinal rear wheel drive
Model: 6 gear sequential
Gear change: With powershift
Top Speed: 195 km/h
Clutch: Bi-disc ceramic
Tyres
Tyres: Toyo
Dimension: 37/13.50 – 17
Chassis
Structure: Tubular frame to FIA rules
Front Suspension: Double wishbone
Front Shock: King double damper adjustable
Rear Suspension: Trailing arm
Rear Shock: King double damper adjustable
Fuel: 550 Ltr – FT3 Tank
Body
Body panel: Carbon / Kevlar / Glass fiber
Brakes
Front Brake: Front ventilated disc with 6 piston caliper
Rear Brake: Rear ventilated disc with 6 piston caliper
Ajal, mil enamus meist kas teeb plaane korkida või on juba seda teinud, on olemas tuhandeid inimesi, kes valmistuvad maailma üheks raskeimaks katsumuseks. Ei oleks ju normaalne aasta algus, kui ei oleks Dakari kõrberallit, mis nüüd viimastel aastatel on sõidetud Lõuna-Ameerikas. Nii saab olema ka aastal, kui 5. jaanuaril antakse start Peruu pealinnast Limast. 20. jaanuaril sõidavad võitjad poodiumile Tšiili pealinnas Santiagos. Vahele jääb veel ka Argentina ja nende päevade jooksul saavad need hullud mehed ja naised kihutada kruusateedel, kõrbes, düünides ja loomulikult mägedes. Kokku tähendab see keskmiselt 8500 kilomeetrit, millest katsekilomeetreid on pisut üle 4000 kilomeetri. Autod sõidavad 8574, veoautod 8121 ja tsiklid ning quadid 8423 kilomeetrit. Pikimad päevad on enne ja pärast 13. jaanuari puhkepäeva, kui sõidetakse üle 800 kilomeetri, millest autodel, tsiklitel ja quadidel on katset 600 kilomeetri jagu.
Mõtlesin natuke mööda stardinimekirja ringi vaadata ja seda teiega jagada, mida sealt leian. Tsiklite osas on alates aastast 2005 esikoht olnud kahe kange KTM sõitja jagada. Neljal korral on võitnud prantslane Cyril Despres, kolmel korral hispaanlane Marc Coma. Kahe peale on nad selle aja jooksul sõidetud 90. katsest võitnud 43. 2013 jääb aga oodatud duell ära, kuna Coma ei ole taastunud Marokos saadud õlavigastusest ja võttis vastu raske otsuse Dakar vahele jätta. Teda asendab ameeriklane Kurt Caselli. Tegu on küll USA ühe parima kutiga selles vallas, kuid kindlasti ei ole ta vääriline asendaja Comale ega tõsine konkurent Despres'le. Kuigi võiks tunduda, et Despres jaoks on 2013 Dakar nüüd jalutuskäik pargis, siis nii see tegelikult ei ole. Kohe kindlasti mitte, sest Dakaril pole lihtsat mitte midagi ja ühe hetkega võib kõik olla pea peale pööratud, tuletagem kasvõi meelde sellel aastal mudaauku kinni jäänud Cyril Despres. Jah, Despres ja Coma on olnud viimastel aastatel klass omaette ja teistel käis pigem võitlus selle nimel, kes saab kolmanda koha. Samas on neid mehi, kes tahaks Despres trooni kõigutada mitmeid, iseasi, kas nad seda suudavad. Francisco Lopez Tšiili sõitjana tahaks kindlasti kodus võitjana finišeerida, 2010 oli ta kolmas ja Tšiilis on ta ka katseid võitnud. Portugali sõitja Helder Rodrigues on kahel viimasel aastal olnud kolmas ja uuel aastal on ta Yamaha Honda vastu vahetanud, Jaapani punased on panustanud kõrbeteemasse päris korralikult ja eks näis, kuidas hakkama saadakse. Teisigi varasemate aastate poodiumimehi on stardis, lisaks veel teisigi kiireid sõitjaid, kuid siiski pole keegi neist suutnud kahele kangele vastu saada. Selles mõttes on 2013 Dakar tsiklite osas enne starti paberil põnev. Oma panuse teeks siiski Despres'le.
Autode osas pühkisid eelmisel aastal platsi puhtaks Minid. Kokku startis Saksa firma X-raid poolt ette valmistatud viis Mini ALL4 Racing masinat. Lõpptulemus - kaksikvõit ja kõik viis autot finišis ja TOP 10 hulgas. Võidu võttis tõeline härra Dakar, Stephane Peterhansel, kes on Dakari kokku võitnud kümnel korral, neli korda tsikliga ja kuus autoga. Teine koht Nani Romale ja kolmas oli Giniel De Villliers Toyotal. Palju kõneainet pakkus ka ameeriklane Robby Gordon, kes Hummeriga sõna otseses mõttes hullu pani. Tema crashid olid ikka põhjalikud, kuid saatuslikuks sai talle hoopis Hummeri mittevastavus tehnilistele nõuetele. Täpsemalt öeldes lisaõhuvõtt ja ta taheti juba võistluse sees eemaldada, kuid peale appellatsiooni sai ta lõpuni sõita. Hiljem ta siiski eemaldati. Gordonit ajas eriti närvi Minide võidukäik, mainides muuhulgas ka seda, et need autod on naiste jaoks. Siiski pidi ta tunnistama, et naiste autod olid edukad, tema rauast kast aga mitte. Ja küsige ka 2011 aasta võitja, Nasser Al-Attiyah'i käest, mida ta Hummerist arvab, mees remontis seda masinat rohkem kui kõiki oma autosid terve karjääri jooksul.
2013 line-up on aga autodel maruvingeäge. 2010 võitja on taas stardis - Carlos "El Matador" Sainz. Ta moodustab koos 2011 võitja Al-Attiyah'iga uue meeskonna - Qatar Red Bull Team, sõiduvahenditeks täiesti nullist üles ehitatud bagid. Idee selliste autodega starti tulla, tärkas Al-Attiyah'il eelmise aasta Dakaril, mis tal tänu Gordoni tiimi Hummerile täiesti aia taha läks (katkestamine). Nii nagu Nasser ei pidanud lugu Hummerist, ei ole Gordonil häid sõnu Nasseri uue projekti kohta. "Need bagid näevad õudsad välja, isegi mu nelja-aastane poeg suudaks parema auto disainida," ütles Gordon. Olen nõus, masin hea välja ei näe, kuid see pole Dakari puhul ka vajalik, oluline on see, kes võitjana finišis on. Vaatamata projekti suhteliselt lühikesele ettevalmistusperioodile usun, et Al-Attiyah ja Sainz on võitlemas vähemasti poodiumi nimel.
Gordon ise on stardis Hummer H3 masinaga, kuid suurimad soosikud on eelmise aasta valguses kindlasti Mini sõitjad, kokku on neid kuue meeskonna jagu. Kindlasti on suurim soosik Peterhansel, kelle kõrval asuvad lahingusse Roma, sel aastal kaks katsevõitu saanud venelane Novitski ja poolakas Holowczyc. Loomulikult ei saa unustada selle aasta kolmandat mees De Villiers'i. Kellele panused? Mina lähen välja riski peale ja ütlen, et autode võitja on Nasser Al-Attiyah.
Veel huvitavaid meeskondi, Top Gear saatest tuttav Race2Recovery paneb välja neli autot, tegu on välismissioonidel vigastada saanud Briti sõduritega, Eesti autospordisõbrale on tuttav Benediktas Vanagase nimi, Leedu autosportlane on sõitnud nii ringrada kui rallit, aastast 2009 keskendus ta maratonrallidele ja teeb uuel aastal oma Dakari debüüdi. Autoks lätlaste ehitatud OScar O3, millel Dakari kogemus olemas.
Veoautodel ei ole nn Kamazi noorem põlvkond tsaar Tšagini vääriliselt veel sõita, eelmise aasta esitus oli lahja ja meelde jäi pigem Kamazi poolehoidjate hala, kuidas neile liiga tehakse. Kuid kindlasti ei tule nad kaotama, Eduard Nikolajevi meeskond on kindlasti paberil kõige tugevam Kamazi tiim, sel aastal olid nad kolmandad, kui peale viiendal katsel autole otsasõitmist nad maha võeti. Võitu läheb kaitsma hollandlane Gerard De Rooy Ivecol, 2012 aasta teine mees Hans Stacey, samuti Made in Holland, stardib ka uuel aastal Ivecol ja loomulikult ei saa ära unustada tšehh Alex Lopraisi Tatral. Panustaks selles arvestuses Nikolajevi peale.
Quadid on kogu kamba peale pisut tume maa minu jaoks. Üks on selge, Argentina vennad Patronellid on võite omavahel jaganud. viimastel aastatel. Tõsi, quadid on omas kategoorias sõitnud Dakari alles aastast 2009, kui tuldi Lõuna-Ameerikasse. Kahe viimase aasta võitja Alejandro Patronelli 2013 ei sõida, küll aga tema vend Marcos, kes tuli võitjaks aastal 2010. Dakari koduleht vihjab aga, et panustada võiks hoopis Poola sõitjatele Łukasz Łaskawiec ja Rafał Sonik, kes on olnud 2011 ja 2009 poodiumil. 2012 ei vastanud meeste quadid tehnilistele tingimustele ja nii on nad nüüd seda rohkem sportlikku viha täis. Seega, minu panused lähevad Łukasz Łaskawiec'i peale.
Palju pole enam jäänud, varsti antakse start ja püüan selle blogi veergudel ka võistluse käigust kirjutada.
Head vana lõppu ja edukat 2013 mootorispordiaastat!!
Kusagil kuu aega tagasi oli mul juttu ühe Läti kolleegiga, kes teeb suht-koht sama mida mina. Ehk siis on pealaest jalataldadeni mootorispordis sees. Tema puhul on diagnoos isegi lihtsam, ta piirdub autospordiga. Teema oli järgmine, kuna hooaeg on läbi, siis peaks miskit muud kõrvale vaatama. Ja siis ma ütlesin talle sõnad, mis panid mind ennast ka hetkeks mõtlema. Asja positiivses mõttes. Ehk siis, me oleme oma mootorisporti investeerinud niipalju aega ja meil on töö, mis on ühtlasi ka hobi. Kui paljud saavad seda endale lubada? Vähesed. seega kulla Läti sõber, me oleme üsna unikaalsed, mis siis visata kõik need investeeringud sinnapaika ja hakata tegelema hoopis millegi muuga. Teades, et kui hooaeg kätte jõuab, hakkavad sul ninasõõrmed bensiinilõhna tundes kummaliselt tõmblema. Ta tänas mind, öeldes, et just midagi sellist oli tal vaja sellel hetkel kuulda.
See ongi tema, minu ja veel päris mitme inimese diagnoos - automotohull, petrol head või mis iganes. Kellel väljendub see sõitmises, kellel mutrite keeramises, kellel mootori tuunimises. Minu puhul siis sellest rääkimises ja kirjutamises.
See ongi põhjus, miks see blogi sai loodud. Tõsi, ma oleks võinud oma esimese blogi vahendusel seda teha. Kuid see ei tundunud õige. Seal ma pritsin sappi ja sarkasmi ja kirjutan aeg-ajalt hobi korras autoteste, kui miskit uut automaailmast proovida saan.
Siia püüan kokku koguda oma mõtted mootorispordi teemal, võib-olla sekka ka mõned kuumad uudised ja kuulujutud, seega tasub siintoimuval pilku peal hoida ka ajakirjanikel. Ütlen kohe ette ära, et kuna mulle istuvad rohkem need alad, kus ei kardeta ennast ja masinaid mustaks teha, ehk siis ralli, enduuro ja motokross, siis on ilmselt nendel teemadel vähe rohkem juttu. Kuid never say never. Kellel huvi Dakari vastu, siis maksab alates uue aasta algusest siin ikka piilumas käia, mulle läheb meeletult korda, mida need mehed ja naised seal teevad.
Ma ei luba aga ma püüan ka seda blogi elus hoida, eriti keeruline on see suvel. Hakkame siis pihta!
Foto eest kriips ja kraaps: Timo Anis, Martin Mand, Maanus Purga, Jaanus Ree, Ray Põder ja Suzuki. Enamusel sama diagnoos mis mul.
